14 juuli 2008

Tüüpiline eestlane

Sellist elukat pole tegelikult olemas. Ja üleekspluateeritud väljendi 'harju keskmine' võib ka ilma suuremate süümepiinadeta kiirelt korstnasse kirjutada. Meil oli nimelt nädalavahetusel suguvõsa kokkutulek. Kuna Eesti nii pisike on, võib tõenäoliselt piisavalt sügavale kaevudes avastada, et enamus meist omavahel sugulasteks osutuvad. Või vähemalt hõimlasteks. Ja kindla peale on üks kolmandik suguvõsast kolinud Austraaliasse, teine kolmandik põgenenud Ameerikasse ja ülejäänud on kunagi kõrgema võimu poolt Siberisse saadetud. Kui mina oma vanavanemad ja nende õed-vennad selle skeemi kohaselt ritta paneksin, siis umbes nii see välja tulekski. Või ehk siis neid Siberisse saadetuid on arvatavasti rohkem kui üks kolmandik. Kes neid kõiki täpselt ikka kokku lugenud on.

Kuna seekordne kokkutulemine mu vanematekodus toimus, sai asjast natuke enam kui külalisena osa võetud. Mõned killukesed tollest päevast:

Supikeetmine seitsmekümnele inimesele (peakoka abilisena).

Ringikäimine ja sildistatud võõraste inimeste identifitseerimine - ikka käsipidi aidaseinal rippuva hiidpika sugupuu-ussi juurde ja traditsiooniline küsimus "kus sa siin asud?" Midagi jäi ikka meelde ka :)

Sugupuu pidulik seinalekinnitamine

Suguvõsauurijate tohutu entusiasm (meil oli koguni kaks sellist kohal ja kaks tõsist tegijat pidi veel olema).

Vanad pildialbumid - neid olen ma alati armastanud vaadata. Inimesed on vanadel fotodel NII ilusad ja väärikad.

See, et mu tütar juhtumisi suguvõsa vanima teadaoleva esiema (sünniaasta 1662) nimekaim on.

Kõige vanemad teadaolevad esivanemad

Keskmine kohalik kliima koos lõunase vihmasajuga täpselt lipuheiskamise tseremoonia ajal käis ka muidugi asja juurde.

Millegipärast oleme seni isapoolsete sugulastega kogu aeg tihedamalt läbi käinud kui emapoolsetega. Mingi Lõuna-Eesti tsunftivärk vist. Kui vanaema (isa ema) veel elas, käisime igal aasta maikuus Urvaste kalmistul haudu korrastamas. Seevastu ei mäleta, et oleks kordagi oma elu jooksul näiteks Vändra surnuaiale sattunud. Ses mõttes ongi lõpuks tore ka emapoolsete sugulastega tutvust teha. Kohe globaalselt. Ja järgmine sellesuvine reisiidee on samuti sündinud.

Kommentaare ei ole:

Jumalat ei olnud täna kodus

Kuidas see nüüd oligi - kui inimene peab plaane, siis jumal naerab. Mina joonistasin endale selle nädalavahetuse MTB-matkaks enda arust täit...