Liigume loogeldes loojangu poole

Esimest korda oma elus olen sattunud ENNE SOORITUST rambivalgusesse. Jah, mõistusega võttes, ma tean, et see on tavaline turundusvõte - kuigi konkreetsel juhul ei ole tegemist millegi TAVALISEGA, aga siiski ..... 

Nüüd siis, detailidesse süvenemata, seisus kohustab. Laupäeva hommikul seisin esikus ja kaalusin ühes käes naeltega, teises tavalisi maastikususse. Mõistus ütles - võta naelad! Süda ütles - sa saad tavalistega ka hakkama, kui hull see ikka olla saab!

Ehk siis tavaline laupäev ja Elva jõe ürgoru matkarada, joostes. Oli igatahes pigem jäärada, vahel ka veerada, nende kahe vahel mudarada ja juurikarada. Näiteks:

 

Või siis: 

Aga sellest hoolimata - või justnimelt tänu vaheldusrikkale rajakattele, mis kiiruse maha tõmbas - oli väga mõnus jooks. Metsas ongi lihtsam joosta kui asfaldil. Üllatusena läks lõpp tõusvas tempos. 

Pühapäevaks tõsisemaid plaane polnud. Kuna ilm oli soe, siis õhtuks sobis jalutuskäik Emajõe ääres:

Aga naelad pesin puhtaks, talvesaapad ka. Panin karpi ja suveks hoiule. Loodetavasti saavad Hawaii poisid mu maastikuratta ka nädala alguses ära seadistatud. Peale seda ma enam metsast välja ei tule. 

Tervitused vabadusvõitlejatele, väikese vihjega

 Kevade alguse müttasime seekord metsas maha. Või päris Põrgus, kui kevade saabumise hetke sõna-sõnalt võtta. Hoolimata tavalisest Eesti ilmast (kõik neli aastaaega ühes päevas, välja arvatud suvi) oli igatepidi äge päev. 

Ja siis, õhtul, läbi tiheneva tuisu, tagasi (virtuaal)reaalsusesse. Mis, nagu selgus, oli sedakorda autoprotest - kõigi nende Eesti inimeste vastu, kes järjekindlalt teevad kõik selleks, et sellestsinatsest katkuajast võimalikult kiirest ja väheste kahjudega välja tulla. 

Me ei saa ilmselt kunagi nii kaugele - isegi kloonimise teel mitte - et meie seas ei liiguks ringi peotäit statistilisi idioote. Ja võib-olla ei olekski vaja nendega nii hirmsasti võidelda. Äkki on isegi hea, et nad on meie silme all kui elav meeldetuletus sellest, kui mitmekesine on issanda loomaaed. 

Aga no päriselt, vabadusvõitlejad?!?! 

Kui te tunnete tungi vabaduse eest võidelda - siis äkki teete seda näiteks hoopis Põhja-Koreas. Seal on päris kindlasti vabadust kõvasti vähem kui Eestis või Euroopas. Saaks rohkem, kõvemini ja päriselt võidelda, mitte autoklaasi tagant lipulehvitamisega võitlemist parodeerida. 

Kogu ülejäänud maailm oleks tänulik.