Kevade alguse müttasime seekord metsas maha. Või päris Põrgus, kui kevade saabumise hetke sõna-sõnalt võtta. Hoolimata tavalisest Eesti ilmast (kõik neli aastaaega ühes päevas, välja arvatud suvi) oli igatepidi äge päev.
Ja siis, õhtul, läbi tiheneva tuisu, tagasi (virtuaal)reaalsusesse. Mis, nagu selgus, oli sedakorda autoprotest - kõigi nende Eesti inimeste vastu, kes järjekindlalt teevad kõik selleks, et sellestsinatsest katkuajast võimalikult kiirest ja väheste kahjudega välja tulla.
Me ei saa ilmselt kunagi nii kaugele - isegi kloonimise teel mitte - et meie seas ei liiguks ringi peotäit statistilisi idioote. Ja võib-olla ei olekski vaja nendega nii hirmsasti võidelda. Äkki on isegi hea, et nad on meie silme all kui elav meeldetuletus sellest, kui mitmekesine on issanda loomaaed.
Aga no päriselt, vabadusvõitlejad?!?!
Kui te tunnete tungi vabaduse eest võidelda - siis äkki teete seda näiteks hoopis Põhja-Koreas. Seal on päris kindlasti vabadust kõvasti vähem kui Eestis või Euroopas. Saaks rohkem, kõvemini ja päriselt võidelda, mitte autoklaasi tagant lipulehvitamisega võitlemist parodeerida.
Kogu ülejäänud maailm oleks tänulik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar