Postitused

Kuvatud on kuupäeva märts, 2008 postitused

Uut ja vana (silmaveega)

Reede õhtul sai siis joon alla tõmmatud kuuele aastale oma elus. Eksib see, kes arvab, et see oli lihtne ja lõbus. Ma ei räägi siin sellest, et mu lahkumiskingitus andis mulle võimaluse valida terve kuhja kraami (teate, mul on vabadus x krooni ära kulutada, mõned mõtted ja umbes 15 minutit vaba aega – täpselt sellise sõnumiga läksin ma eelviimasel päeval pärast objekti nõupidamist matkapoodi oma kingitust komplekteerima), vaid sellest, et mu hetkel juba endiste töökaaslastega olen tundnud enim ühtekuuluvustunnet, kui ükskõik kelle teisega kunagi varem. Oluline osa neist on must umbes viisteist aastat nooremad. Ja ma tunnen end alati natuke ebamugavalt, kui mind kiidetakse. Kuigi enamasti tuleb sellega nõus olla. Mõistan täiesti, et mu tohutu ego ei tee mu käsitlemist eriti kergeks ja mu täielik lugupidamine kuulub noile tegelastele, kes sellest on suutnud aru saada. Kahel viimasel õhtul üritasin mingit osa oma meilboksist sorteerida-säilitada. Selle käigus tuli välja kõiksugu imelikke…

Valge viin, mu sõber ja elupäästja

Kujutis
Minuga on miskipärast sedaviisi, et pääle tõsise elamuslaksu saamist on sellest keeruline kirjutada. Ju siis pole vajagi. Aga võib-olla kunagi saja aasta pärast mais tahaks sama emotsiooni reanimeerida ning sel ilusal hetkel oleksid ju mõned märksõnad teretulnud?
No ma siis püüan. Asja mõte on praegu rohkem selles, et alati meeles pidada, kui toredad töökaaslased mul on. Enamus neist, tõsiselt. Ja meie läinudreedese aastakoosoleku afterpartytõestas seda järjekordselt. Kõiksepealt räätsamatk Meenikunno rabas (suvel kindlasti tagasi!). Sookailud, muuseas, lõhnavad isegi varakevadel. Vahva oli. Minu kaameraga tehtud fotod ongi ainult matkast, sest kusagile ööklubisse kaasavedamiseks on see aparaat leebelt õeldes suurevõitu. Punkt kaks meie programmis oli värskeltavatud (sügis 2007) Värska SPA. Jätan vahele rutiinseks kujunenud kvaliteedikontrolli ja vaegtööde mahu hindamise, mis kuulub rubriiki ’ehitajate professionaalne kretinism’ ja vajaks liiga palju lahtiseletamist. Spa oli iseenesest…

Ütled KURAT! ja sirguvad õlad Ja tuju on korraga hää

Üks reedene päev minu elust. Meil oli aastakoosolek. Alustuseks oli kutsutud esinema TÜ õppejõud Urmas Varblane, kes haris meid majanduse vallas. Äraütlemata põnevad kaks ja pool tundi. Kõigest huvitavast, mida jupp aega ilmselt seedida tuleb, jäi meelde üks mõte (järgnev pole tsitaat, vaid minu tõlgendus): kui meil läheb hästi, siis riik peaks targu rasva koguma, et siis, kui enam nii hästi ei lähe, varude arvelt majandust turgutada. Selline talupojatarkus siis. Arvestades märkimisväärsete rahaliste reservfondide olemasolu Eestis, oleks täna arvatavasti aeg mõelda nende mõõdukale suunamisele ringlusesse. Nimetet põhimõtte foonil tundub äärmiselt lühinägelik koolide remondiprogrammi hiljutine peatamine. Kõigepealt, ehitus on tegevusvaldkond, mis on eelkõige seotud kohaliku turuga. Seepärast reageerib see väga valuliselt muudatustele, mis meie majanduselus toimuvad. Lisaks – koolide remont on paraku selline ettevõtmine, mida on reeglina võimalik läbi viia väga piiratud aja jooksul aast…