Valge viin, mu sõber ja elupäästja

Minuga on miskipärast sedaviisi, et pääle tõsise elamuslaksu saamist on sellest keeruline kirjutada. Ju siis pole vajagi. Aga võib-olla kunagi saja aasta pärast mais tahaks sama emotsiooni reanimeerida ning sel ilusal hetkel oleksid ju mõned märksõnad teretulnud?
No ma siis püüan. Asja mõte on praegu rohkem selles, et alati meeles pidada, kui toredad töökaaslased mul on. Enamus neist, tõsiselt. Ja meie läinudreedese aastakoosoleku afterparty tõestas seda järjekordselt. Kõiksepealt räätsamatk Meenikunno rabas (suvel kindlasti tagasi!). Sookailud, muuseas, lõhnavad isegi varakevadel. Vahva oli. Minu kaameraga tehtud fotod ongi ainult matkast, sest kusagile ööklubisse kaasavedamiseks on see aparaat leebelt õeldes suurevõitu. Punkt kaks meie programmis oli värskeltavatud (sügis 2007) Värska SPA. Jätan vahele rutiinseks kujunenud kvaliteedikontrolli ja vaegtööde mahu hindamise, mis kuulub rubriiki ’ehitajate professionaalne kretinism’ ja vajaks liiga palju lahtiseletamist. Spa oli iseenesest vahva. Kontseptsioon kenasti kokku pandud – võrreldes Jurmalaga näiteks ujumisbasseini olemasolu, mis lubas neil, kes passiivsest masseerimisest eriti huvitet’ ei ole, aktiivselt piki pooltühje ujumisradu kulgeda. Olgu, erinevaid saunu oli vähem ja soolakambrit polnudki (75ºC sauna eksistentsi mõttest pole ma paraku siiani aru saanud), aga see-eest 10cm veetasemega valgusteraapia ruum ja mõõdukad rahvahulgad kompenseerisid kõik eelarvamustest tingitud puudujäägid. Õhtu jätkus Värska sanatooriumi baaris. Juba meie räätsamatka juht ütles, et Räpinas asuv klubi ’Teine kodu’ on vähemasti 50% remondis, mistõttu me ei üritanudki selles punktis üle oma varju hüpata. Õhtusöök ja pidu elava muusika saatel läksid igatahes täie ette. Detailidesse ma ei lasku ja vabandama selle eest ka ei hakka. Valutavad jalad ja isiklikult kehalt sinikate kokkulugemine kuulub paraku taoliste ürituste standardpaketti. See, et ma kõige kainem inimene olin, aga mitte. Selles on aga süüdi valge viin. Ma nimelt ei joo viina, sest see lihtsalt ei maitse mulle. Aga et häid inimesi mitte solvata, üritasin rohke mahla taustal mingi koguse värvitut vedelikku endale ikka sisse pressida. See mind päästiski. Aga loomulikult mitte pikast ööst oma töökaaslaste ja muidu karvaste-suleliste seltskonnas. Sain teada, et mind tunnevad inimesed, keda mina ei tunne – eriti setu juurtega tegelased. Jah, minu juured eelmisest ning ka kahtlemata üle-eelmisest põlvkonnast ulatuvad ka Võrumaale, aga seostest Setumaaga polnud mul siiani aimugi ja pole tänagi veel. Nii et punase peaga tüdruk, kes mind nimepidi teadis, on siiani selgituse võlgu. Ja ammu pole sedaviisi tantsinud. Tantsupõrand on muuseas praktiliselt ainuke koht, kus ma eeldan, et mehed on juhtpositsioonil. Loomulikult andis keskööl ootamatult saabunud naistepäev ettevõtmisele oma varjundi. Ja Veriora vallavalitsuses oleme pärast viimast nädalavahetust kindlasti enam kui omainimesed.
Täna magasin poole kuueni õhtul, peamiselt vahelejäänud öö kompenseerimiseks. Muidu on kõik hästi, mis sest, et kõikseemees mult nädala pärast lahkumispidu ootab. Parem mõelgu oma tervisele. Ja kui te kunagi Värska SPAsse satute, ärge võtke tube vaatega basseinile. Välja arvatud juhul, kui teie kirg on ööbida ruumides, kus keskmine õõpäevane temperatuur on +26ºC.
Tahaks naerda ja samas tahaks nii väga ka nutta. Aga mehed ju ei nuta, seega valida pole suurt midagi.