Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuni, 2008 postitused

Teekond mitte-alati-helesinistes vagunites

Kujutis
Hiina rongiliiklus väärib eraldi peatükki. Põhiliselt sellepärast, et pikkade vahemaade läbimisel oli rong meie põhiliseks sõiduvahendiks. Rääkimata muidugi metroorongidest, milles sõidetud kilomeetreid on puhttehnilistel põhjustel lihtsalt keeruline kokku lugeda.

Läbitud vahemaadest lühikokkuvõte siin:

Shenzhen-Shanghai: 1684 kilomeetrit ja ligi 18 sõidutundi (hard sleeper)
Shanghai-Suzhou: 81 kilomeetrit ja alla 1 tunni (hard seat - vist?)
Suzhou-Nanjing: 220 kilomeetrit ja 1 tund ja 40 minutit sõiduaega (soft seat)
Nanjing-Beijing: 1463 kilomeetrit ja natuke üle 9 sõidutunni (soft sleeper);
Beijing-Xi'an: 1200 kilomeetrit ja umbes 13 sõidutundi (hard sleeper).

Viimase otsa Xi'anist tagasi Shenzheni võtsime lennukiga, sest pea 30 tundi rongis tundus natuke liiga palju. Ja hinnavahe ei olnud ka märkimisväärne. Aga sellest edaspidi.
Rongide esmasel valikul kasutasime travelchinaguide veebilehe abi - seal on kirjas graafikud, vahemaad ja sõiduajad (praegu millegipärast see otsing enam …

Kleepuva õhuga maailmalinn

Kujutis
Täpipealt nii võiks öelda Hong Kongi kohta. See maailma-osa jõudis küll päriselt kohale alles teistkordsel, Hiina reisi järgsel kohalviibimisel. Aga kleepuvast, niiskest ja soojast õhust sain aimu koheselt pärast lennuki konditsioneeritud õhuga salongist väljumist. Vajalikud riiki sisenemise ja muud kaasnevad protseduurid võtsid tunduvalt vähem aega kui näiteks JFK-s. Ja seejärel võisid kõik kohalviibijad olla tunnistajateks kahe blondiini emotsionaalsele puntratantsule varahommikuses Hong Kong Internationalis.
Võtsime esimese Centralisse suunduva bussi. Teatavasti asub Hong Kongi lennujaam Lantau saarel, Central (nüüd ja edaspidi tähistatud metroojaama nimetusega) hoopistükkis Hong Kong Islandil. Ja Madlil oli vaja minna südalinna oma Hiina viisat üles korjama. Minu seljakott jäeti rahulikult bussi alumisele korrusele selleks ettenähtud alusele, ise suundusime joonelt üles, et võtta sisse avaraima vaatega kohad bussi esiistmel (kohustuslik osa rollimängust 'ma olen turist, ma ei e…

Hong Kong vihmas ja pisarais

Kujutis
Seda kõike oli liiga palju. Ja asju oli ka liiga palju. Kui me lõpuks kogu kraami erinevatest Hong Kongi paikadest olime oma ööbimiskohta (Conduit Road, Midlevels) suutnud koguda, tekkis tunne, et me ei suuda elu seeski kõike seda olemasolevatesse kottidesse pakkida. Aga võimatu sai teoks! Enne veel käisime Tom Lee poes kitarrikotti ostmas (milline muusikariistade paradiis!). Kolm seljakotti, arvutikott, kitarr. Silmini täis materiaalseid ja emotsionaalseid väärtusi. T-särgid ja aluspesu sai enamasti Madli tossudesse topitud. Ja kõik rasked asjad ehk siis valdavalt raamatud paigutasime käsipagasisse. Ja kitarrikotti mahtus ka üht koma teist lisaks kitarrile. Pakkimine on tõeline raketiteadus (ärge püüdkegi vaielda).

Öö oli pikk. Pärast õhtusööki Nicki ja tema vanematega – Hong Kongi inimesed on täiesti fantastilised – lisaks sellele, et nad andsid meile peavarju kolmeks ööks oma sisuliselt südalinnas asuvas korteris, kutsusid nad viimasel õhtul meid välja õhtusöögile eriti nooblis rest…