Hiina rongiliiklus väärib eraldi peatükki. Põhiliselt sellepärast, et pikkade vahemaade läbimisel oli rong meie põhiliseks sõiduvahendiks. Rääkimata muidugi metroorongidest, milles sõidetud kilomeetreid on puhttehnilistel põhjustel lihtsalt keeruline kokku lugeda.
Läbitud vahemaadest lühikokkuvõte siin:
Shenzhen-Shanghai: 1684 kilomeetrit ja ligi 18 sõidutundi (hard sleeper)
Shanghai-Suzhou: 81 kilomeetrit ja alla 1 tunni (hard seat - vist?)
Suzhou-Nanjing: 220 kilomeetrit ja 1 tund ja 40 minutit sõiduaega (soft seat)
Nanjing-Beijing: 1463 kilomeetrit ja natuke üle 9 sõidutunni (soft sleeper);
Beijing-Xi'an: 1200 kilomeetrit ja umbes 13 sõidutundi (hard sleeper).
Viimase otsa Xi'anist tagasi Shenzheni võtsime lennukiga, sest pea 30 tundi rongis tundus natuke liiga palju. Ja hinnavahe ei olnud ka märkimisväärne. Aga sellest edaspidi.
Rongide esmasel valikul kasutasime travelchinaguide veebilehe abi - seal on kirjas graafikud, vahemaad ja sõiduajad (praegu millegipärast see otsing enam ei toimi). Piletid ostsime loomulikult kõik kohapealsetest raudteejaamadest, välja arvatud esimene ots Shenzhenist Shanghaisse, mis oli ostetud Hong Kongist ja maksis sellevõrra rohkem.
Hiina rongid on täiesti usaldusväärsed liikumisvahendid. Kes vähegi viitsib, võiks Hiinas reisimisel variandi lend+öö hotellis vabalt asendada öise rongiga. Väikest hämmingut tekitas muidugi raudteejaamade turvamine. Asi nägi laias laastus välja järgmine: jaama sisenedes kontrolliti pileti olemasolu ja kogu pagas valgustati läbi nagu lennujaama turvakontrollis. Ühesõnaga, sisened tsooni ja väljumisvõimalust ei ole (või kui on, siis taas läbi turva- ja piletikontrolli - ise seda ei proovinud). Seega neil tüüpidel, kes reisida ei kavatse, raudteejaama üldse asja ei ole. Ootesaalid jagunevad ronginumbrite järgi - umbes samuti nagu lennujaamas suundud pärast turvakontrolli läbimist väravasse, kust konkreetne 'lend' väljub. Seal sa siis kükitad hetkeni, mil õige rong välja kuulutatakse. Kui stardid alguspunktist, on see minimaalselt pool tundi enne rongi väljumist, kui mingist vahepeatusest, siis vähem. Mingit perroonil passimist ei ole siin ette nähtud. Pileteid kontrollitakse veelkord enne perroonile lubamist ja seejärel enne vagunisse laskmist. Öörongidel on lisaks veel üks kiiks - vagunis vahetatakse su paberpilet plastikust kaardi vastu, viimane korjatakse enne lõpp-peatust jälle ära ja asemele antakse taas paberpilet. Seda ei tohi teps mitte ära visata, sest lõpp-peatuses raudteejaamast väljumisel tahetakse seda piletit taas näha. Ma ei teagi, mis juhtub, kui see pilet ära kaotada, sest meil õnnestus nad kõik alles hoida (koos kohustusliku ajutise ja äreva kadumisetapiga).
Üldiselt on kõige soodsam variant öisteks reisideks 'hard sleeper'. Kes veel nõukogude aega mäletab, siis on see mingil määral võrreldav platskaardiga. Ainult et narid on mitte kahe-, vaid kolmekorruselised. Alumise platsi piletid on kõikse kallimad, hinnalt järgneb keskmine ja odavaim on kolmas korrus. Sealt ei ole loomulikult mingit vaadet ümbrusele (öösel on nagunii pime, seega pole see mingi oluline kaotus). Kõrgeima platsi pluss on veel see, et üle vahekäigu asuvale pagasiriiulile on sealt kõige mugavam ligipääs. Miinuseks on aga vaguni laes asuva konditsioneeri lähedus - nimetet aparaat tekitab oluliselt rohkem müra kui rong ise. Keskmine magamiskoht tundus mulle isiklikult kõige mõnusam - vaade aknast oli vajadusel olemas, konditsioneeri müra püüdis kõrgem korrus kinni ja privaatsust oli tunduvalt enam kui kõige alumisel asemel. Platskaardi pisike lisaboonus on veel võimalus tutvuda kaasreisijatega. Näiteks noormees Nepaalist marsruudil Shenzhen-Shanghai või prantsuse tüdruk teekonnal Beijingist Xi'ani. Ka hiinlased ise võivad osutuda suhtlemisaltiteks reisikaaslasteks, isegi siis, kui nende inglise keele oskus piiratud või praktiliselt olematu on. Välismaalasi üldiselt nois vaguneis väga palju ei kohta - ainsad, keda meie nägime, on juba eespool peaaegu personaalselt kirja pandud.
Eriti karm elamus (lisaks piletihinnale) oli teekond 'soft sleeper'is ehk kupeevagunis Nanjingist Beijingi. Et ehk me ise selles kõiges süüdi - oleks pidanud koheselt Shanghaisse saabumisel need piletid ära ostma, siis olnuks ehk lootust ka platskaardikohad saada. Kupee (ehk siis soft sleeper) oli ootuspäraselt mugav - konditsioneer, hambaharjad, toasussid ja 'brokaadiga' kaetud riidepuud. Lisaks sai sümboolse raha eest tellida traditsioonilise hiina hommikusöögi. Puht kogemuslikult võtsime kaks hommikusööki kolmele ja sellest oli enam kui küll. Ja veetsime mõnusa öö kolmekesi neljale mõeldud kupees.
Veidi veel lühemate vahemaade läbimiseks kasutatud variantidest. Hard seat näeb välja nagu tavaline rong Eestis - mõlemal pool vahekäiku kolm kõrge seljatoega istet, jalaruumi kujundades ei ole paraku eurooplastele mõeldud. Soft seat - kaks istekohta kummalgi pool vahekäiku ja lisaks piisavalt ruumi ka pikematele jalgadele. Ning rong võtab üles kiiruse, mis kisub sinna 250+ kilomeetrit/tunnis kanti. Linnade läbimisel muidugi mõnevõrra vähem.
Sõiduaeg sõltub eelkõige sellest, palju teekonnal peatusi on. Meil õnnestus järgi proovida T-, D- ja Z-rongid. Erinevused on kenasti lahti seletatud wiki põhjal ülesehitatud chinatravelguide lehel (mitte segi ajada ülalpool viidatud sarnase nimega lehega!).
Tudengisoodustused Hiina rongides ei kehti. Hinda mõjutab vaid see, millisele kohale täpselt õnnestub pilet osta. Ja kui teil kunagi peaks olema juhust sattuda Beijing West' raudteejaama, siis pange tähele - see on hiiglaslik (ja vähemasti praegu sinna metrooga paraku ligi ei pääse)!
Kogu selle ilu eest Shenzhenist Xi'ani maksime alla 1200 kohaliku raha inimese kohta. Kuna rongid liikusid valdavalt öösel või siis liiga kiiresti, siis hingematvaid rongiaknavaateid selle postituse lõppu ei tule.
Läbitud vahemaadest lühikokkuvõte siin:
Shenzhen-Shanghai: 1684 kilomeetrit ja ligi 18 sõidutundi (hard sleeper)
Shanghai-Suzhou: 81 kilomeetrit ja alla 1 tunni (hard seat - vist?)
Suzhou-Nanjing: 220 kilomeetrit ja 1 tund ja 40 minutit sõiduaega (soft seat)
Nanjing-Beijing: 1463 kilomeetrit ja natuke üle 9 sõidutunni (soft sleeper);
Beijing-Xi'an: 1200 kilomeetrit ja umbes 13 sõidutundi (hard sleeper).
Viimase otsa Xi'anist tagasi Shenzheni võtsime lennukiga, sest pea 30 tundi rongis tundus natuke liiga palju. Ja hinnavahe ei olnud ka märkimisväärne. Aga sellest edaspidi.
Rongide esmasel valikul kasutasime travelchinaguide veebilehe abi - seal on kirjas graafikud, vahemaad ja sõiduajad (praegu millegipärast see otsing enam ei toimi). Piletid ostsime loomulikult kõik kohapealsetest raudteejaamadest, välja arvatud esimene ots Shenzhenist Shanghaisse, mis oli ostetud Hong Kongist ja maksis sellevõrra rohkem.
Hiina rongid on täiesti usaldusväärsed liikumisvahendid. Kes vähegi viitsib, võiks Hiinas reisimisel variandi lend+öö hotellis vabalt asendada öise rongiga. Väikest hämmingut tekitas muidugi raudteejaamade turvamine. Asi nägi laias laastus välja järgmine: jaama sisenedes kontrolliti pileti olemasolu ja kogu pagas valgustati läbi nagu lennujaama turvakontrollis. Ühesõnaga, sisened tsooni ja väljumisvõimalust ei ole (või kui on, siis taas läbi turva- ja piletikontrolli - ise seda ei proovinud). Seega neil tüüpidel, kes reisida ei kavatse, raudteejaama üldse asja ei ole. Ootesaalid jagunevad ronginumbrite järgi - umbes samuti nagu lennujaamas suundud pärast turvakontrolli läbimist väravasse, kust konkreetne 'lend' väljub. Seal sa siis kükitad hetkeni, mil õige rong välja kuulutatakse. Kui stardid alguspunktist, on see minimaalselt pool tundi enne rongi väljumist, kui mingist vahepeatusest, siis vähem. Mingit perroonil passimist ei ole siin ette nähtud. Pileteid kontrollitakse veelkord enne perroonile lubamist ja seejärel enne vagunisse laskmist. Öörongidel on lisaks veel üks kiiks - vagunis vahetatakse su paberpilet plastikust kaardi vastu, viimane korjatakse enne lõpp-peatust jälle ära ja asemele antakse taas paberpilet. Seda ei tohi teps mitte ära visata, sest lõpp-peatuses raudteejaamast väljumisel tahetakse seda piletit taas näha. Ma ei teagi, mis juhtub, kui see pilet ära kaotada, sest meil õnnestus nad kõik alles hoida (koos kohustusliku ajutise ja äreva kadumisetapiga).
Üldiselt on kõige soodsam variant öisteks reisideks 'hard sleeper'. Kes veel nõukogude aega mäletab, siis on see mingil määral võrreldav platskaardiga. Ainult et narid on mitte kahe-, vaid kolmekorruselised. Alumise platsi piletid on kõikse kallimad, hinnalt järgneb keskmine ja odavaim on kolmas korrus. Sealt ei ole loomulikult mingit vaadet ümbrusele (öösel on nagunii pime, seega pole see mingi oluline kaotus). Kõrgeima platsi pluss on veel see, et üle vahekäigu asuvale pagasiriiulile on sealt kõige mugavam ligipääs. Miinuseks on aga vaguni laes asuva konditsioneeri lähedus - nimetet aparaat tekitab oluliselt rohkem müra kui rong ise. Keskmine magamiskoht tundus mulle isiklikult kõige mõnusam - vaade aknast oli vajadusel olemas, konditsioneeri müra püüdis kõrgem korrus kinni ja privaatsust oli tunduvalt enam kui kõige alumisel asemel. Platskaardi pisike lisaboonus on veel võimalus tutvuda kaasreisijatega. Näiteks noormees Nepaalist marsruudil Shenzhen-Shanghai või prantsuse tüdruk teekonnal Beijingist Xi'ani. Ka hiinlased ise võivad osutuda suhtlemisaltiteks reisikaaslasteks, isegi siis, kui nende inglise keele oskus piiratud või praktiliselt olematu on. Välismaalasi üldiselt nois vaguneis väga palju ei kohta - ainsad, keda meie nägime, on juba eespool peaaegu personaalselt kirja pandud.
Eriti karm elamus (lisaks piletihinnale) oli teekond 'soft sleeper'is ehk kupeevagunis Nanjingist Beijingi. Et ehk me ise selles kõiges süüdi - oleks pidanud koheselt Shanghaisse saabumisel need piletid ära ostma, siis olnuks ehk lootust ka platskaardikohad saada. Kupee (ehk siis soft sleeper) oli ootuspäraselt mugav - konditsioneer, hambaharjad, toasussid ja 'brokaadiga' kaetud riidepuud. Lisaks sai sümboolse raha eest tellida traditsioonilise hiina hommikusöögi. Puht kogemuslikult võtsime kaks hommikusööki kolmele ja sellest oli enam kui küll. Ja veetsime mõnusa öö kolmekesi neljale mõeldud kupees.
Veidi veel lühemate vahemaade läbimiseks kasutatud variantidest. Hard seat näeb välja nagu tavaline rong Eestis - mõlemal pool vahekäiku kolm kõrge seljatoega istet, jalaruumi kujundades ei ole paraku eurooplastele mõeldud. Soft seat - kaks istekohta kummalgi pool vahekäiku ja lisaks piisavalt ruumi ka pikematele jalgadele. Ning rong võtab üles kiiruse, mis kisub sinna 250+ kilomeetrit/tunnis kanti. Linnade läbimisel muidugi mõnevõrra vähem.
Sõiduaeg sõltub eelkõige sellest, palju teekonnal peatusi on. Meil õnnestus järgi proovida T-, D- ja Z-rongid. Erinevused on kenasti lahti seletatud wiki põhjal ülesehitatud chinatravelguide lehel (mitte segi ajada ülalpool viidatud sarnase nimega lehega!).
Tudengisoodustused Hiina rongides ei kehti. Hinda mõjutab vaid see, millisele kohale täpselt õnnestub pilet osta. Ja kui teil kunagi peaks olema juhust sattuda Beijing West' raudteejaama, siis pange tähele - see on hiiglaslik (ja vähemasti praegu sinna metrooga paraku ligi ei pääse)!
Kogu selle ilu eest Shenzhenist Xi'ani maksime alla 1200 kohaliku raha inimese kohta. Kuna rongid liikusid valdavalt öösel või siis liiga kiiresti, siis hingematvaid rongiaknavaateid selle postituse lõppu ei tule.
Siiras rõõm Hiina toidust Shenzheni raudteejaamas
Idüll 'kolmandal korrusel' - hard sleeper teekonnal Shenzhen-Shanghai
Ehtsad rongiaknavaated teel Shanghaisse.
Kolmandik 'rikastest valgetest inimestest' teel Nanjingist Beijingi (rong Z6, soft sleeper).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar