Postitused

Oma jalgu ei leia ma üles

Kujutis
Tänase rattaringi saak:

1) põder, üks tükk, Ilmatsalu ja Rõhu vahel metsas. Õnneks teele ei tulnud;
2) sookured, kaks komplekti, kokku 4 tükki. Esimesed kaks kusagil Karijärve kandis, teised kaks Unipiha ja Nõo vahel;
3) Nissan pickup, üks tükk, tumepruun, tegi napika möödasõidu Peedu ja Tamsa vahelisel teelõigul;
4) valge reisibuss, tellimussõit, möödus Rõhu ja Pihva vahel peaaegu puutes;
5) hulk viisakaid autojuhte, kes õnneks ratturit ka liiklejaks pidasid, Aitäh!
6) lugematu hulk pisemaid tiivulisi, kõiki nägupidi ära ei tundnud ja lugeda ei jaksanud;
7) ratas, mis nägi ringilt tulles välja, nagu oleks sellega offroad'i sõidetud. Ju siis oligi aeg põhjalikumaks rattapesuks;
8) pea 90 km ja 500 tõusumeetrit. Keskmine kiirus annab lootust, et hooaja lõpuks äkki leian oma rattajalad ka üles;

Ja seekord jäin jälle ellu.

Paar aastat tagasi oleksin ilmselt sellise vihmaga, nagu laupäeval, läinud kips-klõps spordiklubisse ja kütnud 3+ tundi Wattbike' või spinniratta sadulas. Sel …

Hitting The Wall **

Kujutis
Ja nüüd teeme midagi sellist, mida ma tegelikult kogu aeg olen teha tahtnud. Meid ootab Müür - The Wall. Mitte lihtsalt müür, vaid selle metsik, turistidele suletud osa. Tavaline turistikogemus las jääda 10 aasta tagusesse aega. Siis oli see omal kohal, täna aga enam mitte.
Madli on surfanud matkafoorumites, et leida sobivaimat kohta Müürile minekuks. Mis ei oleks Pekingist liiga kaugel, aga siiski piisavalt kaugel, et suuremat publikut vältida. Ette rutates võin öelda, et hirm inimhulkade ees on selles kontekstis täiesti asjatu.
Kõigepealt tuleb sinna kohale jõuda. Müüriäärsesse külla nimelt. Suure osa teest saame läbitud bussiga. Kiirteel on ummikud. Madli kiikab aeg-ajalt telefoni, et vaadata, kus täpselt ja kui pikalt ummistab. Aknast välja vaadates tundub, et ummikuid põhjustavad eelkõige kannatamatud autojuhid. Mööda kõige äärmist, pidevjoonega eraldatud (aga siiski piisavalt laia) teeserva kimavad mõned võrdsetest võrdsemad, ülejäänud, suhteliselt rahulikult liikuvast autode v…

Valitud hetki hommikusest Pekingist

Kujutis
Varahommikusel tõusmisel on mõned väikesed eelised. Kuna on veel pühad ka, siis ei ole kusagil näha tööleruttavaid masse. Saab rahulikult ringi vaadata, ilma et kusagile kiirustada oleks vaja.




Wake up and ..... run !!!

Kujutis
Puhkust me maha ei maga! Mis tähendab, et puhkamisest saab puhata alles siis, kui puhkus läbi. Seda joont hoiame nüüd kaks järgmist nädalat, väikeste nõrkusehetkedega muidugi :).

Esmaspäeval, 1.oktoobril, tähistavad mandri-hiinlased Rahvavabariigi (People's Republic) loomise aastapäeva. Mina nõukaaegse lapsena nimetan selle muidugi kiiresti ümber kohalikuks oktoobrirevolutsiooni aastapäevaks. Mis sellest, et Hiina Rahvavabariigi ametlik asutamine toimus tegelikult 21.septembril ja oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati hoopis 7.novembril. Rahvavabariik on asutatud aastal 1949 ja saab seega juba 69-aastaseks. Inglise keeles on tähtpäeva nimi National Day ja tähtis on see ka selle poolest, et sellele järgneb üleriigiline puhkusenädal ehk Golden Week. No õigupoolest pole see nädal, vaid ametlikult antakse puhkamiseks ainult kolm tööpäeva. Hiinas loetakse puhkust tööpäevades, mitte kalendripäevades, nagu meil siin. Ja et seda puhkust tõepoolest nädalapikkuseks venitada, tuleb sell…

Pass ja peldikupaber

Kujutis
Pass ja peldikupaber on kaks sellist asja, mis Hiinas tuuritades igal juhul kogu aeg kaasas peavad olema. Passita ei saa osta bussi- ja rongipileteid ja nagu päeva lõpuks selgub, ka pileteid Laoshe Tea House's toimuvale showle. Pass on kohustuslik ka siis, kui tahad rongi- või bussipileteid tagasi müüa. Õnneks on veel jalgratta ja taksoga võimalik nii sõita, et passi ei küsita. Kuigi, väidetavalt tulevad taksondusse peagi kohustuslikud salvestusseadmed. Ikka klientide turvalisuse huvides. Ahjaa, linnaliinibussiga vist saab ka passivabalt sõita. Ja metrooga. See-eest on kohustuslikud turvaväravad ja metalliotsijatega varustatud mehed-naised kõigis metroojaamades. Kümme aastat tagasi olid sellised turvameetmed vist ainult teatud strateegilistes punktides - näiteks Tiananmeni väljakul. Ning politseimuuseumisse - mis oli muuseas tasuta-, ei saanud samuti pääset ilma passi näitamata. Majutuspaikadest ma parem ei räägigi. Eriti Suur Vend jälgib sind kõikjal (või peaaegu kõikjal). Kaame…

10 aastat ja 4 kuud hiljem. China reloaded.

Kujutis
Proloog

Mis juhtub siis, kui sa hooaja põhivõistluse eelõhtul rattaga üle pea käid? Kui sa ühel hetkel teadvusele tuled, haavad ja õmblused üle loed, ja mõistad, et triatloniga on selleks aastaks ühel pool? Masterplan oli EM Tartus ja Ironman Itaalias. Plaan B on Tiibet. Seejärel selgub, et Tiibeti lube ei pruugi õigeks ajaks kätte saada. Tõenäosus on fifty-fifty. Sünnib plaan C, mis koosneb mitmetest väiksematest ja suurematest plaanidest. Ja vaadates ilustamata näkku tõsiasjale, et reisi esimene nädal on National Holiday, mil enamasti ka kõik hiinlased ringi reisivad, järgneb ruttu tõdemus, et ees on ootamas #nopandasholiday. Kõigele muule oleme aga avatud.


Beijing. The Capital.

Aasta on parajalt pikk periood, et unustada, kuidas on väljapoole Euroopat reisida. Olen tänulik Aeroflotile võimaluse eest vene keelt rääkida. Esiti konarlikult küll, aga ikkagi rõõmuga.
Lend jõuab Pekingisse pühapäeva varahommikul kell  4. Kohver on alles (hurraa!) ja Madli tuleb mulle lennujaama vastu. Ta…

Telefon teab

WeChatin varahommikul oma Hiinas elava lapsega.

Toksin sisse sõna "vahetusaasta". Telefoni speller teeb sellest välkkiirelt "vahetusala".

Kohe näha, et triatleedi telefon.