Postitused

Juhe seinast välja. Päriselt ka.

vajan kaitset virtuaalse rämpsu eest sest see lämmatab mind reklaamide vahelt on raske enam mingit sisu leida teate, ma ei taha, et te mulle rinnahoidjaid ja muid taolisi hilpe pähe määrite tõsiselt. niikaua kuni neid tehakse ainult hiidnaistele, ei ole mulle neid vaja palun ärge pakkuge ja koristage need kaalulangetusprogrammide promod mu arvutiekraanilt mul ei ole vaja kaalu langetada ma saan aru, et keegi kusagil on mingite andmete põhjal koostanud mingi keskmise profiili aga ma ei ole keskmine ma olen XXS ma ei mahu teie maailmapilti võimalus olla erinev on luksus ja selle eest tuleb palju raha küsida miks ei võiks olla nii, et ma ise otsustan, mis mind huvitab mitte ei pea igat viimast kui tobedat pakkumist ükshaaval ja käsitsi oma virtuaalmaailmast välja noppima. nagu takjaid püksisäärelt laptopi ekraani alt paremast nurgast hüppab nüüd ka mingi jama välja. aeg-ajalt ainult õnneks mina ei ole seda tellinud. ma ei taha seda kes väljastaks mulle virtuaalse kleepsu "ainult tel…

Suurlinna tuled. Suurlinna tuled?

Kujutis
Millal ma viimati "just for fun" Tallinnas käisin? Eelmise aasta novembris David Garretti kontserdil äkki? Kuigi see oli pigem sinna-kontsert-tagasi (meeleheitlikult unega võideldes) ja Saku Suurhallist kusagile kaugemale ei jõudnudki. Küllap vist.

Nüüd on siis mingis mõttes ring täis saanud. Pärast juulikuist rattaõnnetust oli selge, et Emilia-Romagna IM jääb minust sel aastal tegemata. Ehk on järgmisel aastal vähem ebaõnne ja hooaeg ei lõppe enne põhivõistlusi. Orienteerusime siis kiirelt ümber ja plaan B kõlas nagu Tiibet. Ehk siis taaskord tuli ette võtta Hiina viisa hankimise okkaline teekond. Bussiga Tallinna, omal kahel jalal Kadriorgu. Kümme aastat tagasi läbisin täpselt sama teekonna. Ja kui viisa ankeedis küsiti minu käest, mis kuupäeval mu eelmine Hiina viisa väljastati, siis oli faktiotsingul põhjus väike ajarännak teha. Täna oli vaade pargi poolt saatkonna tagaküljele tunduvalt kontrastsem - ühest majast oli saanud restoran. Lähemal naabril nõnda hästi ei olnud …

Teine reaalsus

Kujutis
Oojaa. See kõik on siin alles, aga miski pole enam endine. Sest kõik võib muutuda vaid hetkega.
Reedel võeti mul kips maha. Natuke kahju oli ka, sest see tõmbas tähelepanu ja inimesed tundsid mind selle järgi ära ja tervitasid juba kaugelt. Rääkimata hilisõhtustest romantilistest sidumismängudest Raekoja platsil.
Nõudsin traumas korduvkülastusel endale ortoosi ja see mulle ka välja kirjutati. Küsisin, kas on OK, kui ma sellega ujuma lähen. Tohter arvas, et see saab ju märjaks. Mina mõtlesin - aga ta ju kuivab pärast ära! Peamiselt silmas pidades seda, et kips oleks vette sattudes ilmselt varem või hiljem lihtsalt lagunenud. Päev hiljem, Võrtsjärves, kusagil Tondisaare ja Limnoloogia vahel, ma sellelt ortoosilt siis ka süütuse võtsin.
Kuigi ma olen vist peaaegu leppinud sellega, et mu hooaeg on selleks aastaks lõppenud, ei tee see enesega hakkamasaamist oluliselt lihtsamaks. Spordi aseaine on sport kipsis või ortoosis käega. Ja tore on kõrretoidult üle minna mõnevõrra tahkema ainese ma…

Kärsa sild, juuli 2013

Kujutis
Esimene puhkusepäev, aga uni lahkus mu juurest varakult. Kuna peatreener pole mulle motiveerivat treeningplaani veel valmis meisterdanud, mõtlesin, et sõidaks vahelduseks natuke rattaga. Marsruudi osas oli inspiratsiooniks Raiko hiljutine üleskutse nädalavahetuse Lõuna-Eesti tuuriks ja kursuse kokkutulek 2 nädalat tagasi. Sai vist piisavalt segane kirjeldus?

Ühesõnaga, plaanis oli rahulik kulgemine, soovitavalt enamasti aeroasendis. Räpina suunal linnast välja, väike ling läbi Luunja ja siis juba suund edasi Põlvamaa poole. Mõtlesin, et sõidan enesetunde pealt, kui enam ei viitsi, pööran otsa ringi ja tulen linna tagasi. Mõttes oli ca 50 km ots pluss-miinus natuke siia-sinna. Aga noh, välja tuli nagu tavaliselt ....

Mõnisada meetrit pärast Põlvamaa piiri ületamist, sirge lõik, kiirus üle 30 (ei vaadanud küll parasjagu kompuutrit, aga arvan, et kusagile sinna 33-34 kanti). Ragin paremal selja taga. Kiire pilk maantekraavi poole ja sealt sööstab minu poole - metskits! Hetk hämmingut ja…

Tabamata ime

Kujutis
Alles eile oli Tartu südalinn päikeseline ja kärarikas. Punased vaibad asfaldil, telgid üleval pargis ja palju rõõmsaid inimesi. Täna õhtul töölt koju sõites oleks justkui ootamatult keset sügavat juulikuud sügis saabunud. Vihm, tuul ja tühjus. Kaks päeva ja pisut rohkem Tartu linnatriatloni tundus olevat olnud nagu ainult üks ilus unenägu. See on ikka uskumatu, mida ühisel jõul suudetakse korda saata. Vaadates mööda sõites seda tühja parki tundus eilne kõik väikese imena.

Tartu kesklinn laupäeva keskpäeval. Laste stardini on natuke rohkem kui neli tundi.
Ega ma ise päris võistlusmelu nautida ei saanudki, sest olin rattaga jooksurajal kohtunik. (Rääkimata sellest, et mul on ikka veel raske leppida mõttega, et see hooaeg triatlonis jääbki mul vahele). Kui ma eelmisel aastal ise Võrus olümpiadistantsi tegin, jätkus pärast võistlust veel ka pidutsemiseks powerit, sedakorda oli aga pühapäeva õhtuks toss täitsa väljas. Päev oli eile muidugi jupi pikem kui keskmise mehe ironman. Ja selgus, e…

Congratulations!

Kujutis
Palju õnne, Madli!
magna cum laude, Modern Languages and Literatures, Asian Studies
 Praegu valitseb campuses veel rahu
 Kõik on tseremooniaks valmis
Eesti lipp 
 Lõunasöögi ala
 Rongkäik mööda Kenyoni kuulsat Middle Path'i
 Yukiha
 Madli (natuke udune)
 Professorid tulevad kõige lõpus
Doc Locke muusikaprofessor


Külalised on kogunenud tseremooniaks

 President peab kõnet. Lipu ees seisab viipekeele tõlk.
 Phi Beta Kappa ühingu värskete liikmete austamine (Madli seisab keskel)
 Diplomite kätteandmine toimub tähestikulises järjekorras. Grupp lõpetajaid tõuseb korraga oma toolidelt ja koguneb lava kõrvale järjekorda. Pärast nime väljahõikamist ja diplomi kättesaamist lähevad kõik lava teiselt küljelt maha ja tagasi oma kohale. Lõpetajaid on kokku üle neljasaja.

 Madli järjekorras
 Enne lavale minekut pannakse igale lõpetajale kaela kolledži värvides kapuuts.

Blonds have more fun

Seosed pealkirja ja postituse sisu vahel on:

abstraktsedmeelevaldsed 
Lugesin hiljuti Heleni mõtteid jooksususside, taldade ja jalgade keemiast. Mind liigutas iseäranis tema põgus märkus parema säärelihase valu kohta. Öelge mulle sõna "säärelihased" ja mu silmades süttib hetkega palavikuline säde. Sest säärelihased, täpsemalt nende kinnituskohad on olnud minu jaoks juba pikka aega probleem number üks. See takistab mul jooksmast seal, kus ma tahan, nii kiiresti, kui ma suudan ja nii palju, kui vaja on. Ja see ei ole teps mitte olukord, millest ma terve oma pika elu jooksul unistanud olen.

Mul on kaks paari korralikke (ja mitte odavaid!) jooksutosse, spetsialistide abiga hoolikalt valitud. Eelmisel aastal käisin TÜ Kliinikumis käimislindil, et aru saada, millised on mu jalataldadele liikumise ajal langevad koormused. Ma tegin seal oluliselt rohkem kordusi kui tavaliselt, sest tulemused ajasid tohtri suhteliselt segadusse. Ega sealt mingeid väga konkreetseid vastuseid ja soovit…