Täna öösel hakkas lõpuks lund sadama. Ja kohe palju. Kaevasin lõuna ajal mõnuga oma autot lume alt välja, oli selline meeldivalt kerge lumi. Mulle meeldib värske lumega sõita. Mulle meeldib, kui ratas lume peal ringi käib ja auto külglibisemisse läheb. Ainus asi, mis mulle ei meeldi, on meie maja kojamehed, kes lükkavad lume kõnniteelt parkivate autode vahele hunnikusse. Nii et hommikul õue minnes avastad, et tänava poolt piirab su masinat lumesaha poolt lükatud vall, ette ja taha on kojamees kuhjanud kõnniteel olnud lume ning kõnnitee pool on muidugi äärekivid, mis on tavasõidukile ületamiseks liiga kõrged. Vot nii. Ma olen neile öelnud küll, et lükaku see lumi kõnniteelt majaesisele muruplatsile, aga seda nad vaevuvad tegema vist ainult niikaua kuni ma silmapiirilt kadunud olen.
Tegelikult on kõik hästi. Mu sinine silm ei ole enam nii sinine kui nädal aega tagasi. Järgmisel reedel saab teatrisse minna. Apostillitud tõend jõudis Hong Kongist kohale, ilusas kollases ümbrikus, peal viis linnupildiga marki. Üks lind kandis nimetust white wagtail (ehk siis mingi västrikuliste hulka kuuluv liik) ja teine oli greater painted-snipe (tikutaja, nepp?). Kuna ladinakeelseid nimetusi markidel ei olnud, siis täpseid liike tuvastada ei õnnestunud. Minu ornitoloogia-alane inglise keel on kahjuks praktiliselt olematu. Mulle meeldibki nüüd mõelda, et see ümbrik ei tulnud mitte lennupostiga, vaid hoopis linnupostiga. Sest viimasel juhul saan ma aru küll, miks ta tervelt seitseteist päeva teel oli.
Lisaks on mul eriliselt hea meel Eesti sulgpallurite üle, kes Helvetia Cup'il kolmandale kohale jõudsid ja järgmisel aastal A-liigas mängivad. Fantastiline !!!!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar