Ma ei mäleta tavaliselt oma unenägusid.
Aga täna öösel kaotasin ma unes burgeri. Jah, burgeri. Kuigi ma üldiselt burgereid ei söö, vähemalt ilmsi mitte. Erandiks on paar korda aastas Waksali omad, kui neil parasjagu on mu maitsele midagi pakkuda.
Seekord aga juhtus nii. Olime mingis iseteenindavas - ma ei ütleks, et päris rootsi lauaga restoranis - söömas. Miks, kus, ja kellega - ei ole halli aimugi. Vähemalt oli mul tunne, et ma ei olnud seal üksinda.
Kuna unenägudes ei ole loogikat, ei oska ma öelda, miks ma nimelt burgeri valisin. Aga valimise protsess nägi põhimõtteliselt selline välja, et kõigepealt haarasid kusagilt letist burgeri alumise saiapooliku ja siis hakkasid sinna peale erinevaid lisandeid komponeerima. Ma isegi ei mäleta, mida ma saia peale olin jõudnud juba panna (igatahes olin juba suhteliselt lõppvaatuses), kui jõudsin punkti, kus sai burgeri peale paigutada seene. Usun, et see oli portobello või äkki isegi sirmik - selline suurema kübaraga, kerges kastmes, kuumtöödeldud seen. Mäletan, et tundus erakordselt isuäratav.
Õngitsesin termopotist (selline pott, kus tavaliselt hoitakse suppi) tangidega oma seene ja tõstsin burgerile. Kaste voolas kergelt üle ääre. Mingit taldrikut mul burgeri jaoks ei olnud ja mul oli vaja see kusagile toetada, et käed seenekastmest puhtaks saada. Ma vaevu jõudsin seda mõelda, isegi ei mäleta, et oleksin oma burgeri kusagile pannud või kellegi kätte hoiule andnud, kui see korraga lihtsalt kadunud oli. Põhimõtteliselt pöörasin pea teisale ja burger oli õhku haihtunud. Küsisin teenindajalt, kes teiselpool letti toimetas, et ega ta ei märganud kuhu mu burger sai. Ta ei vastanud. Küsisin veelkord ja seepeale teatas ta midagi sellist, et mingit burgerit ei ole ja kui ma kavatsen seda veelkord nõuda, laseb ta turvameestel mind üleüldse restoranist välja tõsta.
Olin täiesti šokeeritud. Ma isegi ei nõudnud ju midagi, vaid olin lihtsalt hämmingus. Ja mind tõstetigi ilma toiduta ukse taha! Hoobilt ja ilma mingi selgituseta!
Siis aga selgus, et see burgerinurk on ainult osa suuremast restoranist. Ja kui ma õnnetult ja näljasena seal laudade vahel seisin, ligines mulle kelner, kes tundus kuidagi tuttav olevat. (Ma hiljem mõtlesin, et see oli ilmselt mõni hispaania poiss kusagilt rattalaagri hotellist. Või siis itaallane mõnest restoranist sügisesel Ironmani reisil.) Igatahes lähenes ta mulle ja ütles, et kahju, et ma burgerit ei saanud. Ja pakkus mulle lohutuseks pudeli külma valget veini, mille ta osava liigutusega sealsamas selja tagant välja tõmbas.
Nonii, unenägudeseletajad. Kas ma lähen lähiajal vedelsöötmele üle? Või hakkan veinidieeti pidama? Ja üleüldse, kuidas see kadunud burger siia puutub? Või on hoopis seen kurja juur?
23 aprill 2020
12 aprill 2020
Miks maskid TEGELIKULT nii kallid on? Teateid päriselust.
Ütlen kohe ära, et olen selles protsessis olnud pigem emotsionaalne vaatleja kui osaleja. Kuigi jah, lõpuks ei olnud ka minul eriti valikuid mitte osaleda. Aga kõigest järjekorras.
Peking hakkab koroonapaanikast vabanema. Eestis võtab viirus tuure üles. OTSE LOOMULIKULT on mu Pekingis elav laps mures vanaema-vanaisa pärast.
25.märts. Maskiidee sünd (räägime parasjagu, kuidas vanaisal-vanaemal läheb):
Mina: Maskide kohta ei küsinud, ei usu, et neil on.
Madli: Äkki peaks saatma?
Mina: Pakid tulevad väga kaua praegu. Mul ka ei ole maski. Aga ega ma ka palju väljas käi.
........
Madli: Mis postiteenused üldse töötavad praegu?
Mina: Usun, et kõik töötavad. Aga peab uuurima
Madli:
Ma plaanin FedExiga saata täna teile maske.
45 N95 ja 20 kirurgimaski.
Kokku 65.
Igaks juhuks. Äkki on tuttavatel ka vaja jms. Saad jagada neid.
Aga kindlasti anna vanaemale-vanaisale piisavalt N95 ja õpeta neid õigesti kasutama.
Eraisikul on võimalik saata korraga kaupa 1000 jüääni eest. FedEx lubab vähemalt sel hetkel paki kohale toimetada teisipäevaks (31.märts). Aga nii lihtsalt need asjad päriselus ei lähe, isegi Hiinas mitte.
Madli:
Ei saanud saadetist täna teele. FedExi lehekülg ei täpsustanud, et lennuk läheb päeval kell 12 .
Selle aja peale polnud mul eile tellitud maskid veel kohal ....
Niisiis teisipäevaks need ei jõua
Mina: Millal siis järgmine võimalus on?
Madli:
Annan neile homme üle, aga lennuk läheb alles esmaspäeval
Nii et tõenäoliselt jõuavad alles reedeks
Mina: No pole hullu, katsume hakkama saada :)
28.märts. 68 maski on üle antud ja asuvad Fedexi abil teele Eesti poole.
29.märts. Träkime pakki.
Madli:
Fedex ütleb, et alles järgmisel esmaspäeval jõuab kohale.
See on aeglasem, kui veebileht ja Fedexi kuller ütlesid.
Aga Pekingis on sooja 19 kraadi. Pargis õitsevad lilled:
1.aprill.
Madli:
Kuidas Fedexi pakil läheb?
Mina:
kohe vaatan
on Lõuna-Koreas parasjagu. Reedel peaks kohale jõudma
Madli: Kui rahvusvaheline
Mina: elu on seiklus. praegusel ajal. isegi postipakil
Sel hetkel on saadetise küljes vähemalt kindlad kuupäevad. Sihtkohta saabumise ajaks on märgitud 3.aprill.
2.aprill, uued uudised.
Mina:
ma vaatan, kaugel see kuller on
homme on reede juba
Mina:
hmm. kummaline. pakk on Guangzhous. Ma ei saa aru, miks see saadeti Pekingist Söuli ja siis tagasi Hiinasse, Guangzhousse
Madli:
Hm
Ma saatsin selle ju enne seda, kui uued reeglid kehtestati
Mina:
aga saabumise kuupäev on endiselt homme
reis ümber maakera :)
...........
Uued reeglid tähendavad seda, et ükskõik, kas on tegemist kommerts- või erasaadetisega, rakendatakse Hiinas tolli reegleid elik saadetise juures peab olema ostuarve. See nõue rakendus aprilli algusest. Meie pakikene selle alla ei käi.
3.aprill, reede (päev, mil esmase info kohaselt peaks pakk Tartus olema). Idarindel muutusteta. Pakk on Guangzhous.
Õhtul ilmub Fedexi lehele teade "no scheduled delivery date available at this time". Laupäeva hommikul helistab Madli Fedexi klienditeenindusse. Ja on 4 tundi (!!!) kõne ootejärjekorras:
Aga vähemalt nad vabandavad ja lubavad meie pakikest pushida:
(Muidugi on raske uskuda, et nad pakki vastu võttes ei teadnud, et parasjagu on epideemia)
6.aprill - oh rõõmu - pakk on jõudnud Euroopasse, nimelt Kölni!
Madli:
Vau, minu üleeilsest vestlusest oli vist kasu!!
Nüüd ei teagi, kas sama oleks nagunii juhtunud kui ma poleks helistanud... Aga ma sain isegi e-maili selle kohta, et nad on mu mingisse priority nimekirja pannud
Mina:
Uskumatu! No ma jään siis kulleri külastust ootama.
Ilmselt tuleb siis Frankfurti lennuga, need käivad veel 3x nädalas
Aga asjad ei ole alati (enamasti!) nii nagu nad välja paistavad. Elu pakub jätkuvalt pisikesi võluvaid üllatusi. Mis tähendab seda, et JUBA kaks päeva hiljem on saadetis jõudnud Pariisi!
Madli:
Euroopa-tuur 2020 :P
Mina:
Ma ei saa aru, miks nad otse Frankfurti ei lennutanud seda pakki?
Ja järgneb USA-tuur!
Madli:
Loodame, et mitte!!
Vb tol päeval polnud Frankfurdi-lendu
.......
Mina:
Ma tahaks nendele Fedexi tegelastele öelda, et seda ülesannet oleks tulnud hakata lahendama lõpust ehk Tallinnast
7.aprill, muutusteta:
Mina,:
See Fedex ei ole ikka üldse operatiivne. Frankfurti on 3 lendu päevas, aga pakk istub ikka Pariisis. Ja seega on tänasest Tallinna lennust maha jäänud.
Järgmine lend tuleb alles neljapäeval
8.aprill.
Mina:
Pakk on jõudnud Stockholmi
Huvitav, kuidas see sealt Eestisse jõuab?
Laevad ja lennukid ju enam ei käi
Madli:
Hm. Pudelipostiga?
Äkki pakivedu ikka käib?
Mina:
Sa ise ütlesid, et Fedex veab ainult reisilennukitega?
väikeseid pakke
Madli:
Võib-olla ma sain valesti aru... No igal juhul on Stockholm lähemal kui Pariis :)
Peab paluma tal Jaanikale ja Katrinile tere öelda
Ikka 8.aprill:
Mina:
pakk on jõudnud Helsinkisse, Vantaa lennujaama :)
nad vist ei tea, et Finnair hakkab Tallinnasse uuesti lendama alles 14.aprillil
või pannakse sealt tõesti hoopis laeva peale
kaubavedu on siiski veel lubatud
......
Madli:
Aga loodame et siis maskid jõuavad vanaisa sünnipäevaks ikka kohale
Sünnipäev on 17.aprillil. Vara veel hõisata ....
9.aprill, hommik:
Madli:
Nii. Täna peaksid siis Fedexilt teatise saama?
Madli:
Milline ringreis
Alguses pidi ta lisaks veel Indiasse ja Dubaisse minema
Mina:
no uskumatu!
jah, nüüd me ei teagi,kus sel pakil käimata jäi ...
Samal päeval, pisut hiljem:
Mina:
ei tea, kas ikka jõuab täna
on tollis kinni
......
Pisut enne keskpäeva helistatakse mulle tolliametist ja küsitakse meiliaadressi, kuhu dokumendid saata. Olen pisut hämmingus. Olen varemgi Hiinast pakke saanud - Madli käest, e-kaubandusest pole kordagi ostnud - ega mäleta, et varasemalt oleks sel tolliga midagi pistmist olnud.
Et objektiivne olla, on online deklaratsioonide täitmine kiire ja mugav. Aga see on ka kõik, mille üle kogemata rõõmustada jõuan. Hetk hiljem:
Mina:
ja kujutad sa ette, ma pean selle eest veel maksma lisaks 35.73 EUR!
ja nad laksavad täie rauaga, mingit maksuvaba osa ei ole
ja teenus ka sealhulgas
Madli:
Vau, selle eest saab Eesti riik veel 10 N95 maski osta
Mis teenus?
Mina:
saatmine, see mis sa fedexile maksid
ühesõnaga, see on topelt käibemaksustatud
sina maksid Hiinas käibemaksu ja mina maksan siin
.......
Ja siis saan veel külma dušina oma e-mailile automaatvastuse, et deklaratsioon on läbivaatamisel ja teade kauba vabastamise kohta saadetakse kolme tööpäeva jooksul.
Mina:
uskumatu!
inimestel pole ikka midagi muud teha, kui tegeleda 100euriste isiklike saadetiste kontrollimise ja läbivaatamisega
Aga kohe (täpsemalt 12:13) tuleb ka järgmine teade, et kaup on vabastatud.
FedEx jääb selles osas eriarvamusele. Nende arvates vabastati pakk tollist ligi kaks ja pool tundi hiljem ehk alles 14:34. Kui hetkeks tärkabki õhkõrn lootus, et pakk vaikse neljapäeva õhtuks Tartusse jõuab (status: in transit, kohalesaabumise kuupäeva hoiab kullerfirma endiselt saladuses), siis õhtul kella kaheksa paiku seisab lehel uus teade:
Scheduled delivery:
Monday 4/13/2020 by 6:00 pm
(tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu tavaliselt)
Mina:
lootus kustus. eriti vinge kiirusega on see fedex. tal on vaja veel tervet esmaspäeva Tartusse jõudmiseks
kullerteenus maiäss
Miks ma sellest õigupoolest üldse kirjutan? Tore ju, et on olemas pakiträkkimise võimalus ja kullerteenus kõigest hoolimata töötab.
Juba pikema aja vältel toimub asju, mis mu õiglustunnet kõvasti riivavad. Võib-olla kirjutan sellest kunagi ka põhjalikumalt eraldi.
Impordimaksud on kehtestatud EL poolt. Ma ausõna ei tea, kas neid kõigis liikmesriikides ühtemoodi järgitakse, aga küllap see nii on.
Kui nüüd edasi mõelda, siis on need väidetavalt kehtestatud, kaitsmaks kohalikke ettevõtjaid (ma ei mõtle siin eraldi Eesti, vaid Euroopa ettevõtjaid üldiselt). Või ma eksin? (Teate, ma suurima heameelega oleksin ostnud need maskid Eestist kohapealt. Päriselt ka. Aga seda ei ole ju võimalik teha! Vähemalt märtsi lõpus ei olnud.)
Järgmine küsimus on, kas need maksud tegelikult ka kohalikke ettevõtjaid kaitsevad? Justnimelt neid päris kohalikke ettevõtjaid. Suured korporatsioonid toodavad nagunii oma kauba Aasias, kus tööjõud on odav. Paneme nüüd üks pluss üks kokku. Meil on õigus naa-aa-tukene odavamalt osta mõne suurfirma sildi all Aasias toodetud kaupa. Aga natukene kallimalt otse Aasiast midagi osta (isegi oma tarbeks, mitte edasimüümiseks) ei ole võimalik. See-eest võimalik osta palju-palju kallimalt nagu juuresolevast näitest selgub.
Kolmas küsimus. Terve talupojamõistus ütleb, et ellujäämine sõltub esmajärjekorras ikka iseendast. Kogu see lühinägelik majanduskeskne amokijooks lõpeb nagunii varem või hiljem globaalse koomaga. Äkki teeks siis vahelduseks asju, mida päriselt ka ellujäämiseks vaja on? Ilma liigse bürokraatia ja anonüümsuseta, nii, et igaüks ise vastutab selle eest, mida teinud või tegemata jätnud on.
Kuhu ma siis lõpuks selle jutuga jõuda tahtsin? Ahjaa, maskide hinnani.
Maskid 68 tk 904,40 CNY / 117,57 EUR - maski hind keskmiselt 1,73 EUR/tk
Kullerteenus 470,00 CNY / 61,10 EUR
Paki väärtus 1374,40 CNY / 178, 67 EUR - maski hind keskmiselt 2,63 EUR/tk
Käibemaks / 35,75 EUR
Paki väärtus on nüüd kokku / 214,42 EUR - maski hind keskmiselt 3,15 EUR/tk
Ja siis ma loen ajalehest, et kusagil Elva poes müüakse maske hinnaga 2,58 EUR/tk (50 tk 129 EUR)! See on ju suisa poole hinnaga! Kahtlustan, et keegi on siin maksude maksmisest kõrvale hiilinud ...
Mõne eksemplari nendest hinnalistest maskidest panen kindlasti vitriini klaasi taha tulevastele põlvedele imetlemiseks. Hmmm .... mul ei ole tegelikult vitriinkappi. Aga ma võin ju osta, see ei saa ometi maskidest kallim olla! Hiinast seekord igaks juhuks ei osta, sest mine sa kullerfirmat tea. Saadavad mu kapi veel Kuu peale seekord.
Status update 13.04.2020:
15:01
kell on kolm. pakki veel ei ole
fedexil on veel ainult 3 tundi aega
16:05
kell on neli.
fedexil on jäänud 2 tundi. pinge kasvab ....
17:08
fedexil on veel 53 minutit aega pakiga siia jõuda
ma arvan, et see pakk täna ei jõuagi
17:46
15 minutit veel jäänud
ei tea, kas peaks punase vaiba maha panema?
või peaks klienditeeninduse kõne ootejärjekorda võtma?
18:01
kell kinni
null pakki täna
Kuller ikkagi jõudis. 18:11. Side lõpp. Ja et see kõik tänapäevase muinasjutuna kõlama ei jääks, siis natuke tõendusmaterjali ka (vabandan juba ette, kõik maskid seekord pildile ei saanud):
Värskemaid sisekujundustrende. Karantiiniaja diivanipadjad. |
01 aprill 2020
Sweets in the time of Corona - sõnumeid siit- ja sealtpoolt Hiina müüri
Pealkirja esimese poole illustratsioon paremal. Pilt ütleb enam kui sada sõna, eksole. Foto on tehtud Pekingis, jaanuari lõpus ja tekst laenatud WeChati vestlusest. Selle eksemplari olen ise sinna lähetanud, mitte küll koroonaleevenduseks, rohkem ikka jõuludeks. Nii et kui juba tsiteerida, parafraseerida ja sheerida, siis sel (läinud) aastal tulid juba jõulud teisiti, rääkimata Hiina uusaastast ja meie kohalikust kevadest.
Olen selle koroonaga koos eksisteerinud juba päris-päris pikalt, jaanuarist alates. Läbi teinud kaasava õppe alates toiduvarumisest ja ellujäämisest isolatsioonis. Ma elangi teistsugust elu. Püüdes ennast panna tuhkatriinukingakestesse, ei saa ma aru:
kõigepealt inimestest, kes ei oska oma vaba ajaga midagi peale hakata. Ja nendest lõpututest postitustest sel teemal. Sest mul on vaba aega vähem kui eales viimase kümne(?) aasta jooksul. Juba neli päeva ei ole isegi välja trenni saanud, sest üks töö ajab teist taga. Tõõpuudus? Millest te räägite? Ma ei mõista ... (Ma ei ole meedik ega poemüüja).
No on väike kadedus ka, kui vaatan kõiki neid matkapilte, mida sotsmeediasse on paisatud. Ilm läks õnneks vasakule kraavi, nii et täna neid enam eriti ei ole. Nõrk.
Ma olen tänulik EV valitsusele, et siis, kui küljetuul ei ole 23+ m/s, õhutemperatuur kaheksaga miinuses ja lund ei saja, on mul võimalik minna välja rattaga sõitma (või jooksma, mida juhtub praegu siiski suht harva). Kui loen, et Eesti kõige kõvem naine maastikul - Jaanika Lõiv - kerib Hispaania kodu rõdul rullikutel, on vabas looduses sõitmine ju puhas privileeg ja taeva kingitus! Isegi maailma kõige hullema tuulega, mis isegi ilma aerobarita sind tee pealt kraavi tahab lükata!
Minu elu on samamoodi peapeale pööratud. Reedel pidanuksin lendama Kreekasse rattalaagrisse. Mida ei juhtu, seda ei juhtu. Millal ja kui palju ärajääva laagri eest raha on võimalik tagasi saada, ma ei tea. Elame-näeme.
Sealtpoolt müüri ka. Tagasivaade on jaanuari lõpust. Kuigi räägitakse palju nendest meetmetest, mida Hiina rakendas, on tegelikult ikka väga vähe päris konkreetset infot. Näiteks sellist:
Et kes nüüd juhuslikult aru ei saa, siis väike seletus ka: pilt on Pekingist, mitte Wuhanist. Riik on palganud kõigi korterelamute juurde turvamehed, kes tõendi alusel kontrollivad, kas sul on õigus siseneda sellesse majja või mitte. Majavalitsus või ühistu on elanikele vastavad tõendid väljastanud. Ühtlasi kontrollitakse kehatemperatuuri.
Punase loosungi peal on kirjas "Iga inimene vastutab viiruse kontrolli all hoidmise eest".
Ja siis arutate pikalt teemal, kas tulla Eestisse või mitte tulla - sest tööd tuleb teha nagunii kodukontorist, ja lõppeks pole ju vahet, kas see asub Pekingis või Tartus. Lennuliiklus Hiinast mujale maailma on praktiliselt katkenud. Aeroflot lendab veel kolmest linnast - Peking, Shanghai ja Guangzhou ning Air China lendab veel Pekingist Stockholmi. Teemaks on - kas Eestis pannakse saabumisel karantiini? Kas pärast kuidagi tagasi saab? Kas tagasi tulles pannakse Hiinas karantiini? Ja loomulikult - keegi ei taha ju olla Patsient Null. Nii jääbki koju varjule tulek seekord ära.
Koroonauudiseid tuleb jooksvalt. 7.veebruaril näiteks on Pekingis 297 nakatunut ja üks surnu:
Lennukipiletid kallinevad päev-päevalt:
Ja tehakse virtuaalkoor Wuhani toetuseks:
Sõbrapäeva paiku on Hiinas "magusa pelmeeni püha". Nende täidiseks on must seesam.
Viirus jõuab Eestisse. Nagu sellest veel vähe oleks, on mu sprodiklubis tulekahju. Hüvasti, wattbike! Kolin ümber ülikooli Ujula tänava spordihalli, kus on teadaolevalt veel ainus allesjäänud wattbaikimise võimalus. Pidu ei kesta kaua. Neljapäeva, 12-nda märtsi õhtul levib info, et klubi on nädalavahetusel desinfitseerimiseks kinni. Tegelikult tuleb sama päeva hilisõhtul ametlik teada, et alates reedest on täielik shutdown kuni märtsi lõpuni.
Samal päeval tuleb lõpuks ka teade, et rattalaager jääb ära. Nii palju toredaid uudiseid ühel päeval!
Teisipäevast alates olen kodukontoris.
Aga Hiinas on juba parem. Pekingis käivad nad kahel päeval nädalas kontoris tööl. Ja sooja on juba 19 kraadi.
Mina mõtlen sellest kõigest täpselt niiviisi, nagu kogu aeg olen mõelnud. Tegelikult võttis Kauksi Ülle väga ilusti ja lihtsate sõnadega (tsitaat Õhtulehe artiklist) kõik kokku:
Olen seda kogu aeg teadnud, et ega see pidu igavesti kesta. Inimkond on läinud oma priiskamise, metsade raiumise ja pangamängudega nii liiale. Kui oma peaga aru ei saada, siis ongi nii, et inimest sunnitakse mõtlema – teeb seda siis loodus või kõrgem jõud.
Ega paremini ei saagi öelda.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Jumalat ei olnud täna kodus
Kuidas see nüüd oligi - kui inimene peab plaane, siis jumal naerab. Mina joonistasin endale selle nädalavahetuse MTB-matkaks enda arust täit...
-
Hajameelsed või väsinud inimesed panevad vahel kindaid külmkappi, unustavad äsjaostetud hambaharja poodi, valavad kohvi tassi asemel alustas...
-
... kui oma last näed ka ainult YouTube's. Veel nädal ootust.
-
Seosed pealkirja ja postituse sisu vahel on: abstraktsed meelevaldsed Lugesin hiljuti Heleni mõtteid jooksususside, taldade ja jalg...