Viimsepäevapostitus

Nii ongi selle aasta jaanuarikuu viimane päev õhtusse jõudmas (selgitamaks dramaatilise varjundiga pealkirja). Tõsistel teemadel peatuda ei viitsi. Ma pole õnneks teps mitte see persoon, kes ümberringi väidetavalt vohavat devalveerimishüsteeriat hirmsasti südamesse võtaks ja seda siis omas kastmes presenteeriks. No ei ole enam originaalseid ideid, ei ole. Keegi ei olegi ju öelnud, et elu on õiglane ja kõik inimesed on võrdsed.
Heakene küll, asjast ka. Tänu Helenile jõudsin läinud nädalavahetusel, täpsemalt laupäeval, esmakordselt Otepää MK-etapile. Naiste sõidu ajal oli meil raja veeres parim koht ever.

... ehk siis Justina Kowalczik (nr 50) on kohe-kohe möödumas Marit Bjoergenist (nr 48)

Kahe sõidu vaheajal kobistasime tagasi suusastaadionile, et endale kava muretseda. Algajate värk, kohe selle peale ju ei mõelnud. Ühtlasi sai manustatud kaasasolevat hõõgveini (algselt alkovaba, aga töö käigus lisandus sinna ca 3x6 ml Jägermeistrit) ning nositud võileibu. Viis punkti Hansapangale lõkkeplatside eest. Kui nad tuule suunda oleks ka reguleerida suutnud, olnuks lisapunkt garanteeritud. (Ei, mul ei ole tekkinud illusiooni, nagu oleks pankadest saanud inimeste sõbrad. Ja sõna 'sveedbänk' ei paindu mu 10 näppu kuidagi veel printima. Sorry.)
Meeste sõiduks üritasime enda arust paremat positsiooni otsida. Peatusime siin ja seal (peamiselt Tehvandi hüppemäe ja Hobuseraua ümbruses), aga noh .... hääde piltide saamiseks oleks pidanud:
a) eelnevalt kodutööd tegema
b) varem raja äärde jõudma
Aga kuni meil veel hing sees on, jõuame alati öelda, et teeme seda järgmisel aastal.

Lukas Bauer igatahes kaamerasse ei vaadanud ...

Muidu oli ääretult vahva. Legendid massiüritustega kaasnevatest kontrollimatult käituvatest inimhulkadest on selgelt üle võimendatud. Rahvas oli sõbralik ja rõõmsameelne. Aplaus korraldajatele. Täiesti siiralt.

Inimesed on kõik ilusad ja head :)

Pärast jõudsime veel ka mitmesse kohta. Botaanikaaeda näiteks. Ma ei teadnudki, et kunagistes bio-geo dekanaadi ruumides nüüd brüoloogid istuvad. Ma ei tea paljusidki asju enam. Soodest, rabadest ja sammaldest näiteks. Õhtu lõppes rohelise tee, toorjuustukoogi ja murakamoosiga Suudlevates Tudengites. Mis ma oskan kosta. Naistejuttude veeretamises ei ole me kuigi tugevad. Õnneks ikka veel. (Ohkab kergendatult).

Ooops! Unustasin lehvitada .... (Ergo reklaam on siin täiesti kogemata).

Reklaami järgnevatele postitustele:
*Ma tean täpselt, mida ma teen 10.mail! (ajakava lisatud)
*Kas koguda või kulutada? (pole midagi uut siin päikese all)