Oma jalgu ei leia ma üles

Tänase rattaringi saak:

1) põder, üks tükk, Ilmatsalu ja Rõhu vahel metsas. Õnneks teele ei tulnud;
2) sookured, kaks komplekti, kokku 4 tükki. Esimesed kaks kusagil Karijärve kandis, teised kaks Unipiha ja Nõo vahel;
3) Nissan pickup, üks tükk, tumepruun, tegi napika möödasõidu Peedu ja Tamsa vahelisel teelõigul;
4) valge reisibuss, tellimussõit, möödus Rõhu ja Pihva vahel peaaegu puutes;
5) hulk viisakaid autojuhte, kes õnneks ratturit ka liiklejaks pidasid, Aitäh!
6) lugematu hulk pisemaid tiivulisi, kõiki nägupidi ära ei tundnud ja lugeda ei jaksanud;
7) ratas, mis nägi ringilt tulles välja, nagu oleks sellega offroad'i sõidetud. Ju siis oligi aeg põhjalikumaks rattapesuks;
8) pea 90 km ja 500 tõusumeetrit. Keskmine kiirus annab lootust, et hooaja lõpuks äkki leian oma rattajalad ka üles;

Ja seekord jäin jälle ellu.

Paar aastat tagasi oleksin ilmselt sellise vihmaga, nagu laupäeval, läinud kips-klõps spordiklubisse ja kütnud 3+ tundi Wattbike' või spinniratta sadulas. Sel kevadel vaatasin vesisesse taevasse ja lükkasin rattasõidu järgmisele päevale.

Mis vanasõna selle kohta õieti käis?





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Hitting The Wall **

10 aastat ja 4 kuud hiljem. China reloaded.