Ikka veel Eestis. Ja siin õnneks maa ei värise.

Täna ennelõunal sain üllatusliku telefonikõne endiselt töökaaslaselt. Teemaks Hiina maavärin. Igatahes oli väga liigutav kuulda, et keegi mu turvalisuse pärast muretseb, mis sest, et ma praegu ikka veel Eestis olen ja meie retk Chengdusse tegelikult ei jõuagi. Võiks ju, aga aeg on paraku kolme nädalaga piiratud, mis tähendab, et igale poole ikka minna ei saa. Hiina on hoomamatult suur ja järjepanu tuleb välja paiku, kuhu ilmtingimata jõuda tahaks. Eesti meedia (olen lugenud küll ainult Postimehe veebilehe uudiseid) on aga värske tragöödia valgustamisel suhteliselt kohmakas. Või arvatakse siinpool, et mingite kummaliste kohanimede peale ei lähe kellelgi lambike põlema? Esimene uudis oli stiilis ’epitsenter üle tuhane kilomeetri Pekingist ja järeltõukeid oli tunda ka Tai pealinnas Bangkokis’. Mainimist leidis ka Shanghai, kusjuures uudise pealkiri viitas Edela-Hiinale, tekst aga hoopistükkis Lõuna-Hiinale. Kuna isegi minul Hiina kaart hoobilt silme ees ei kangastu, aga Lõuna-Hiina mainimine seostub väga konkreetsete piirkondadega (Guangdongi provints näiteks), siis asusin toimunut enda jaoks kiirelt kaardistama. Maavärina epitsenter oli Chengdust umbes saja kilomeetri kaugusel. Chengdust on geobytes.com andmetel linnulennul Beijingi (Peking) 1500 kilomeetrit, Shanghaisse 1650 kilomeetrit ja Bangkokki kogunisti pisut üle 1900 kilomeetri. Artiklis mainit’ Lõuna-Hiina pealinn Guangzhou asub sealt umbes 1200 kilomeetrit ja Hong Kong üle 1300 kilomeetrit eemal. Otseühendusest Hong Kongiga selgus, et mõned, kes öösel üleval olid, tundsid tõepoolest tõukeid. Need, kes magasid, said toimunust alles hommikul teada. Ja kuna linnulennu-kilomeetrid on reaalses elus suhteliselt abstraktne suurus, siis näiteks Pekingist Chendgusse on rongiga sõites vahemaa pikkuseks 2042 kilomeetrit ja reis kestab ca 25 tundi. Võrdluseks Tallinn-Moskva vahemaa 960 kilomeetrit (kes kunagi sõitnud on, teab, palju see aega võtab).

Kindlasti oleks Postimees võinud ära märkida ka mõned aspektid, mille poolest see Hiina 13 miljoni elanikuga suurlinn (asutatud 316 aastat enne Kristuse sündi ja kuulub elanike arvult Hiina viie suurima linna hulka) tähelepanuväärne on. Lähiminevikust - aastal 2006 hääletati ta Hiina neljandaks (LP andmetel teiseks) elamisväärsemaks linnaks; kaugemast ajast - seal tuli u. aastal 1000 AD esimese paigana maailmas käibele paberraha. Ja et kümme kilomeetrist linnast põhjas asub Giant Panda Breeding Researsch Base (pandakarudest oleme ikka vast kõik kuulnud?). Sellest koos asukoha kaardi ja väikese ülevaatega oleks ehk piisanud paiga toomiseks kohaliku lugeja teadvusesse. Ma ei kõnele siin sellest, kui kahju mul on, et ma ise seekord sinna ei jõua. Ja ma ei tea, kas meie meedias toimetavad uudistekoostajad ei loe oma uudiste tagasisidet ehk kommentaare, aga viimaste sisust (stiilis ’paras hiinlastele, neid on niigi ülearu palju’ või ’vaadaku, mis nad Tiibetiga tegid’) võiks tegijad üht-teist täiesti tasuta õppida. On kohatu viriseda, et enamikul eestlastest puudub empaatiavõime ja kolmandik arvutikasutajatest on küündimatud kretiinid (ja need, kel midagi asjalikku öelda oleks, ei tee seda, sest keskkond on sedavõrd vaenulik, et nad ei taha end selle osana identifitseerida), kui inimesed, kellel on võimalus (ja kohustus?!) taolist olukorda muuta, ei suuda või ei tahagi seda teha. Millise võimu kukutamisest siis õigupoolest alustama peaks? Vigade parandamiseks soovitan lugeda Leslie viimast postitust.

Kõige selle taustal oma pisimuredest. Ilmselt seoses lähenevate olümpiamängudega on Hiina viisa saamise reeglid karmistunud mujalgi peale Eesti, sealhulgas ka Hong Kongis. Sest Madli, kelle viimane Hiina viisa (multiple, kuus kuud) just värskelt aegus, põrkus samuti broneeringuprobleemidega ja vajadusega tõestada, et ta pärast Hiina-reisi Hong Kongi tagasi tuleb. Viimane osa on eriti veider, arvestades, et piirilinn Shenzhen asub ta elukohast umbes 25 kilomeetri kaugusel. Soovitasin tal kohalikust saatkonnast uurida, kas lennukipilet Hong Kong - Helsinki tõepoolest ei ole piisav tõendamaks, et ta lahkuda kavatseb. Vastasel juhul tuleks broneerida bussi- (või trammi- või rongi-) pilet marsruudil Shenzhen – Hong Kong. Mis on kahtlemata võimalik, aga suhteliselt veider tegu, umbes nagu tõestamine, et sa sõidad kuupäeval x Keilast Tallinnasse. Aga bürokraatia ei toimigi ju mõistusepäraselt :).

Eestist lahkun 25-ndal mail. Loodetavasti on Hiinas selleks ajaks järeltõuked lõppenud ja taifuunihooaeg pole veel täit hoogu sisse saanud.