Kirun end omaenese laiskuse pärast. Neljaks päevaks Tallinna koolitusele minna ja teha seda ilma autota oli erakordselt tobe mõte. Ühiskondliku transpordi kasutamine ei tule mitte sugugi odavam, aga on raudselt ebamugavam. Nojah, sellel variandil on ka mõned väikesed plussid - nimelt kui sa ei pea keskenduma kogu aeg autojuhtimisele (et kuhu sõita ja kuidas seda teha, rääkimata parkimisest), näed hoopis rohkem igasugu huvitavaid asju ja inimesi.
Pühapäeval läks ärasõiduga loomulikult kiireks nagu tavaliselt. Kulutasin hulga aega, et välja selgitada kuidas saab bussijaamast Õismäele ja kuidas Õismäelt Tehnikaülikooli juurde. Tallinna kodulehel on selleks igavesti vahva kaart tehtud, aga kui juhtumisi peatusest, kust sa startida kavatsed, ei liigu ühtegi bussi sinna, kuhu minna vaja, läheb Tallinna-võhiku elu hoobilt keerulisemaks. Sest ei ole taolist armast kihti sel kaardil, mis sinu valitud liini(d) kenasti värvilise joonega pildile kannaks, et sa marsruutide kokkupuutepunkte raskusteta näha saaksid. No siis lähebki töösse katse-eksituse meetod; hakkame valima järgmisi lähemaid peatusi lähte- ja sihtpunkti ümber ja vaatame, kas näkkab mõne kattuva liiniga. See ei ole just kuigi loominguline tegevus. No ma sain lõpuks ikka hakkama, kuigi aega läks omajagu. Siis oligi kell juba kolmveerand kakssada ning et enam-vähem normaalsel ajal Tallinna jõuda, tuli kiiruga oma seitse asja kokku lappida ja takso tellida. Nõud jäidki pesemata.
See jutt läheb edasi siis, kui ma Otepäält tagasi olen. Sest nüüd ma pean uuesti pakkima hakkama.
Jälle eetris. Õhtune Õismäele jõudmine kulges suht libedalt (ja mitte selles mõttes, et oleksin mööda linnatänavaid liugu lasknud). Tüütasin kõigepealt bussijaama R-kioski tädi kohatute küsimustega linnaliinipiletite kohta, misjärel sai minust kümne kaheksakroonise talongi õnnelik omanik. Kaks neist läks esimesel reisil kohe loosi. Ja bussi nr 16 oodates hakkasid mul jalad külmetama. Nojah, saapad, millega on mugav soojas autos pedaale vajutada, ei pruugi pikemaajalisel kokkupuutel talviselt külma maapinnaga kuigi soojapidavaks osutuda. Igale ikka oma. Kohale jõudes vabastasin end kohe liigsest koormast - Tartust kaasavõetud vahuveinist, mille me onu Rauli ja Ülle emaga vennalikult ära jagasime. Selle pudeli 'pakkis' mulle kaasa töökaaslane, kes reedel sünnipäeva pidas. Kuna üks asi, millega ma ei soostu vist kunagi tegelema, on shampusepudelite avamine (isegi meie selle aasta uusaastapudeli avas Madli), ei olnudki antud olukorras suurt muid variante, kui et toimetada see andam kusagile, kus leidub potentsiaalseid avajaid. Vahet pole, kas siis Tartus või Tallinnas. Ühtlasi arutasime läbi ka võimalikud variandid minu koolijõudmiseks.
Buss nr 36. Selle peale jõudmiseks tuli minna Väike-Õismäele. Jalgsi alla kümne minuti, aga kui jõuda lähimas peatuses bussile nr 16 (mis kahel päeval ka õnnestus), siis sai ka rutem. Kuigi ma eriti aru ei saanud, kust see nr 36 sõitis (sest need paneelrajoonid on kõik sarnased), siis jälgisin esimesel päeval pingsalt kõigi peatuste nimesid ning olin valmis iga hetk bussist maha astuma. Peatusi muidugi ei teadustatud, aga aknad ka udused ei olnud, nii et välja vaadates oli enam-vähem aru saada, kas on õige koht või ei ole. Erutavaim hetk saabus muidugi siis, kui leidsin, et on õige aeg maha minna, astusin esiukse juurde ja buss peatus. Aga uksed ei avanenud. Jõudsin umbes kolm korda bussijuhilt küsida, et kas esimesi uksi ei avatagi, kui ta juhtis mu tähelepanu asjaolule, et buss seisab hetkel jalakäijate foori taga (no kust ma seda teadma pidin, kui minu seisukoha tasandilt seda näha polnud!!!). Ahjaa, koht oli igatahes õige. TTÜ parklas küsisin mitme mööduja käest, kuidas Raja tänavale jõuda - ja üllatus-üllatus! kohtasin valdavalt suhteliselt sõnatuid pearaputusi (ilmselt liiguvad Tallinna inimesed mingite defineerimatute maamärkide järgi?). Kuni üks vene aktsendiga noormees leidis, et ma olen õigel teel ja lisas paar juhist kohalejõudmiseks. Jäin hiljaks ainult umbes kolm minutit.
Läheb edasi siis, kui ma pisut värskem olen (ComeBackis veedetud ehk siis vahelejäänud öö lämmatab hetkel kõik pealinnast saadud elamused) .....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar