Kui keegi juba arvabki, et ma olen päriselt Kopenhagenisse kolinud, siis see ei vasta tõele. Hoolimata sellest, et isegi mu viimane sünnipäev möödus sedakorda Dannebrogi all. Kuna Madlile jõudsin ette heita, et ta oma uue Hiina-blogi pilte ei allkirjasta, siis püüan ise väikestviisi eeskuju anda. Alustades lõpust ehk siis värskematest piltidest.
Saadjärve jooksu stardis. Kaamerasse on püütud Anneli ja Karin. Minu jooksud toimusid sel laupäeval rahulikus tempos ja kaameraga, sest reede pärastlõunal ründas mind ootamatult äge nohu ja kõva kurguvalu kombinatsioon. Väga kehv ajastus, eriti kui arvestada seda, et külmetushaigused tabavad mind keskmiselt kord kolme aasta jooksul. Või oli see hoopis mõni hulkuv viirus? Ilm oli igatahes uskumatult ilus ja jooksjaid-keppareid arvukalt.
See siin ei ole sugugi roosamanna luubi all, vaid Ahja taga metsast leitud beibeseen. Mummud olid umbes sentimeeter-poolteist läbimõõdus ja pealt kergelt krobelised, justkui keegi oleks hernekommidele imepeenikest suhkrut peale puistanud. Mina küll ei tea, mis nende ametlik nimi on. Igaks juhuks me neid ei korjanud. Korvi jõudsid ikka kitsemamplid, kukeseened ja isegi üksik kuuseriisikas. Seenerohkuse üle eriti kaevata ei saanud. Kitsemamplid olid enamasti best before, kukeseened kribalamõõtu ja kohalikud põdrakärbsed näljased.
See sametine triibuseelik jäi meist ka metsa alla sambla sisse maha. Ning veel hulk teisi vähem edeva välimusega seeni, mida tundus olevat mõistlik pigem silmadega süüa. Tagasi linna jõudsime päikeseloojangul ja pühapäev möödus toas tõbitsedes.
Side lõpp.
Aga siiski .... laadisin lõpuks kõik 3.Saadjärve sügisjooksu pildid üles. Elamused originaalsuuruses hiirekliki kaugusel :)
