Oma põlvi sodiks joosta ei tasu, sest uusi ei pruugi kusagilt asemele võtta olla. Üleüldse soovitavad targad inimesed pärast pikemat pausi sportimises alustada kõndimise, mitte jooksmisega. Aga kõndimine on ju nii iiigav!!! Jooksmine on tegelikult ka igav, aga kahekesi on see vähemalt poole vähem igav. Lisaks annab pärast väga hea enesetunde. Nii me siis juba nädalat kolm metsa all jooksmas käimegi. Vahelduva eduga, aga üldjuhul ülepäeviti. Põlvede jama algas vist umbes teisest jooksukorrast. Ma arvasin naiivselt, et esialgu kannatab tennisetossudega joosta küll. Mul on sellised iidsed saviväljaku-jalanõud, ei mäletagi enam, kui vanad. Tennist pole nendega küll vist ligi kümme aastat enam mängitud (regulaarselt, ma mõtlen).
Kuna parempoolse põlve olemasolu andis end ebasoovitavalt valjusti tunda, siis otsustasin endale ennetähtaegselt päris jooksujalatsid soetada. Sellised, mis korralikult jalga toetaksid. Mis ei olnud üldse naljakas, sest selleks kulus terve laupäevane päev. Ja vahepeal tekkis tunne, et ei õnnestugi sobivat jalanõud saada. Suurim probleem oli mu jalanumber! Sellega, et ma poest riideid osta ei saa, olen aastate jooksul üllatavalt rahumeelselt leppinud (sest neid on võimalik ise õmmelda, mida ei saa teps mitte õelda jalanõude kohta). Aga asjaoluga, et number 36 jooksutoss klassifitseerub koheselt lasteosakonda, ei tahtnud ma küll enam hästi nõus olla. Lõpuks leidsin Zeppelini Sportlandist sobiva suurusega jalanõu. Toetas jalga, oli õige suurusega (ja ei olnud Nike!), aga .... loomulikult VALGET värvi . Valge on muidugi ilus värv. Ma küll ei tea, kus need valge-austajad jooksmas käivad. Sisehallis trenažööri peal äkki? Aga kuna midagi valida polnud ja et see jalatoetamise-ülesanne oli mu uutel tossudel põhiline, siis pidin ebapraktilise värvi koha pealt silma kinni pigistama (nagunii on nad varsti ühtlaselt halli karva ja siis on muret juba vähem).
Lisaks uutele papudele sain Anneli käest elastiksideme, millega probleemne põlv jooksuajaks kinni mähkida. Seda, kusjuures, tuleb samuti osata õigesti teha (ma alles õpin). Hullemaks pole igatahes läinud. Järelikult - jookseme veel!
*Desmurgia - sidumisõpetus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar